Troopiline keeks

No ei mõelnud paremat nime välja. Aga foto sain kätte veel viimasest jupikesest, see oli kõik, mis õhtul küpsetatud keeksist hommikukohvi kõrvale õnnestus jätta. Ja sai kohe peale jäädvustamist ka nahka pistetud. Nii hea oli!

Ja miks troopiline? Sest seal sees on banaani, apelsini, kookost, rummi, demerara suhkrut ja lihtsalt et ilus täpiline oleks, mooniseemneid kah veel.

Tarvis läheb:

3 muna

0,25 dl valget suhkrut

0,25 dl demerara suhkrut

1 tl vaniljesuhkrut

2 tl küpsetuspulbrit

0,25 tl soola

1 dl kookoshelbeid

0,25 dl mooniseemneid

4 dl nisujahu

2 väga küpset banaani

1 suure apelsini koor ja mahl

2 sl rummi

1 dl sulatatud võid

Vahusta munad suhkrutega. Sega omavahel vaniljesuhkur, küpsetuspulber, sool, kookoshelbed, mooniseemned ja nisujahu. Sega õrnalt munavahu hulka.

Purusta kahvliga banaanid. Sega need , apelsinimahl ja riivitud koor, rumm ja sulavõi tainasse. Vala tainas võitatud keeksivormi.

Küpseta 180 kraadi juures 30- 45 minutit, kuni keeksil on pruun koorik ja puutikuga küpsust proovides tuleb tikk keeksist puhtalt välja. Lase 10 minutit vormis jahtuda, kummuta välja. 

Puista enne söömist üle tuhksuhkruga.

Hiina köök Nami-Nami kokaklubis

Nami-Nami kokkamisõhtud toimuvad harva, aga  head asja peabki ju vähe saama, muidu pole enam see. Olen osalenud kõigil rahvusköökide üritustel, mis siiani toimunud: Gruusia, Liibanon, Kreeka. Ja nüüd oli kavas avastada põhjalikumalt hiina kööki. Nii kui eelmised ettevõtmised, toimus seegi Nõmmel Toiduakadeemias.

Olgu kohe ära öeldud, et ketšupises tärklisekastmes ehk "hiina kastmes", nagu lapsedki seda tunnevad, toite me ei teinud, neid saab niigi igast kiir-hiinakast. Tegelikult, ega sel "hiina kastmel" ju miskit viga pole, see kultusroog näiteks on väga maitsev! Lihtsalt seda on juba söödud ka:) Pille valitud menüü oli kokku pandud nii, et hiina köök sai minu jaoks küll uue tähenduse. Kavas olid: 

munaõiesupp: loomulikult ei ole munal õisi, aga lahtiklopitud ja puljongi kuumuses kalgendunud muna peaks meenutama allikal õitsevaid liiliaid

potikleepsud (pot-stickers): jällegi eksitav nimi, miski ei kleepu, tegu hoopis pisikeste maitsvate sealihatäidisega pirukatega

dim sum (väikesed aurutatud pirukad), 

aurutatud kala (meil oli koha) Kantoni stiilis, 

seahakklihaga täidetud pommutaskud, 

krevetid tšillikastmes, 

Kung Pao kana, 

vokitud sealiha talisibulatega, 

vokitud veiseliha austrikastmega, 

hautatud lammas pekingi moodi,mmmmm kui hea! 

vokitud maks vürtsikas kastmes, 

tofuhautis hakklihaga, 

vokitud brokoli,  

hautatud Hiina kapsas (tegelikult on selle köögivilja, mida me nimetame Hiina kapsaks, õige nimi hoopis Pekingi kapsas),
sibulapannkoogid ingveridipiga.

Siin valmivad potikleepsud:

Väga iseloomulik töökoht: toiduplekiline retseptileht, nuga, nobedad näpud, maitseained, kausikesed jne....

Nn. Hiina kapsas, tegelikult Pekingi kapsas, näitas end õhtu üllatajana uuest ja väga maitsvast küljest: seni üsna mõttetuna tundunud ja minust alati poeriiulile jääv "salat" oli maapähkliõlis vokitult, puljongis hautatult ja küüslauguga maitsestatult suurepärane! Siin fotol on ta muidugi veel enne täielikku mutatsiooni, st toorelt.

Pahh! Ja aurupilves väljub ahjust Kantoni koha:

Krevetid tšillikastmes:

Ja loomulikult söödi kõik valmistatu lõpuks üheskoos ära. Ahh, see kõik oli maitsev!
Esiplaanil kausikestes kõik vokitud kraam:

Aurutatud koha Kantoni moodi:

Väga aromaatne ja väga hea lambahautis Pekingi moodi, läheb kindlasti peagi kordamisele:

Esiplaanil sibulapannkoogid ja ingveridipp (taas superhea asi!), taga vokitud veiseliha austrikastmega:

Oli väga inspireeriv, järgmiste kordadeni!

Piparkoogipõhjal toorjuustukook pohlakattega

Täna hommikul oli tuul terrassi äärde keerutanud õhukesed lumetriibud. Ilmselt sellest inspireerituna tiris mu tütar panipaigast välja kastid jõuluvidinatega, mille ma küll liigvaraste pääsukestena lasksin tal nurina saatel tagasi kokku pakkida. Küll jõuab! 

Samas, ega ma ise targem pole. Nädalavahetusel valmis kook, kus esindatud nii piparkoogid kui pohlad. 

Tegelikult tuli kooki teha olude sunnil, sest mul oli kodus juba paar nädalat tagasi tehtud piparkoogitainaste testist (tulemused detsembri Tiius) jäänud veel mõned piparkoogid, mis ei toimetuseperele ega ka minu oma perele enam sisse ei mahtunud. Toorjuustukoogi põhjaks sobisid nad aga suurepäraselt!

Demerara suhkur ja linnasesiirup andsid täidisele ekstra hea karamellise maitse.

Põhi:

140 g piparkooke

75 g võid

Täidis:
400 g maitsestamata toorjuustu
200 g hapukoort (20%)
3 muna
100 g demerara suhkrut
1 sl linnasesiirupit (Dansukkeri leivasiirup)
1 sl tärklist

Kate:
3 dl vedelamat pohlamoosi
1,5 želatiinilehte

Sulata või. Purusta piparkoogid peeneks puruks ja sega sulavõiga. Suru segu tiheda kihina vormi põhja.

Täidise jaoks sega omavahel toasoojad toorjuust, hapukoor ja lahtiklopitud munad. Lisa suhkur, linnasesiirup ja tärklis, sega läbi.
Küpseta kooki 160 kraadi juures umbes 50 minutit - 1 tund. Valmis kook peaks keskelt veel veidi võdisema, aga kui täidis ikka täitsa loksub (ebatõenäoline peale 1 tundi!), küpseta veel 10 minutit.
Lase koogil praokil uksega ahjus pool tundi seista, tõsta välja ja jahuta vormi sees täielikult.
Katte jaoks leota želatiinilehti külmas vees 5 minutit. Soojenda potis moos, lisa leotatud ja kuivemaks pigistatud želatiinilehed. Sega hoolsalt, et želatiin täielikult kuumas moosis lahustuks. Jahuta leigeks.

Kui kook on jahtudes vormi servadest lahti löönud, vajuta kergelt kätega peale, et pealmine osa oleks ilusti äärte vastas. Muidu lihtsalt voolab vedel kate koogi ja vormi vahele. Vala kate koogile, tõsta külma ja lase paar tundi tarretuda.

Kui miskipärast želatiin ei ole vastuvõetav (taimetoitlased või lihtsalt ei meeldi tarretised või ei viitsi teha katet), siis võib vabalt serveerida kooki lihtsalt pohlamoosi veidi peale niristades.

Kitsejuustuorsoto peedi ja peekoniga

Kruubid, peet ja sealiha-puhas Eesti toit! Sügis-talve sobib selline tummine taldrikutäis nagu maasikad vahukoorega kesksuvesse.
Peedile ei ole lisatud ei soola ega pipart, aga polegi vaja, sest mõnusa maitse saab ta hoopis peekonist väljasulanud soolasest suitsumaitselisest searasvast. Lisaks flirdib peediga orsotosse segatud kitsejuust ja tüümianist tuleb aroomi, mis seob kogu roa ühte.
Retseptis toodud peedikogust voib orsototeost ule jaada. Kasuta see ära muudes roogades, naiteks balsamicoga maitsestatult peedisalatis koos rukola, kitsejuustu ja röstitud seedermanniseemnetega.



Peedid:
800 g tooreid peete
2 küüslauguküünt
1 sl punast veiniäädikat
1 tl kuivatatud tüümiani v 1 sl värske tüümiani lehti

Orsoto:
200 g odrakruupe
2 sl oliiviõli
2 sl võid alguses + 2 sl võid lõpus
1 sibul
100 ml valget veini
1 l köögiviljapuljongit (kõike ei pruugi vaja minna)
100 g pehmet kitsejuustu

Veel:
200 g suitsupeekonit (parem on tükk kui viilutatud)
Serveerimiseks salatilehti ja värsket tüümiani
meresoola(helbeid), värskelt purustatud musta pipart

1. Pese peedid puhtaks ja kuivata. Mässi ühekaupa fooliumisse ja lao ahjuvormi. Küpseta ahjus 200 kraadi juures tund aega.
2. Küpsemise ajal valmista orsoto.
Selleks pese kruubid jooksva vee all hoolega puhtaks. Haki sibul. Kuumuta paksupõhjalise poti põhjas 2 sl oliiviõli ja 2 sl võid. Hauta selles madalal kuumusel sibul läbipaistvaks. Lisa kruubid ja kuumuta segades koos sibulaga läbi. Vala peale vein. Lase veinil kruupidesse imenduda.
Vala kruupidele peaaegu kogu  puljong korraga ja hauta vaiksel tulel pool tundi, kuni kruubid on al dente. Sega aeg-ajalt. Kui kogu puljong on kruupidesse imendunud, aga kruubid tunduvad ikka liiga kõvad, lisa veel puljongit ja hauta veel veidi aega.
Tõsta tulelt ja sega hulka veel 2 sl võid ja kitsejuust. Klopi lusikaga labi. Maitsesta soola ja pipraga.
3. Tükelda peekon väikesteks ribadeks. Prae pannil krõbedaks. Tõsta köögipaberile nõrguma. Koori ja tükelda kupsetatud peedid. Lõika küüslauguküüned hästi õhukesteks viiludeks. Tõsta pannile peekonirasva sisse pannile küüslauk, peeditükid, veiniäädikas ja tüümian. Kuumuta segades 5 minutit.
4. Tõsta taldrikule orsoto, lisa peedilõigud ja peekoniribad. Kaunista mõne ribastatud salatilehe ja tüümianiga. Soovi korral maitsesta valmis portsjonit veel meresoola ja paari keeru pipraga.

Gruusia köögi retseptid

Gruusia ürdid ja maitseained. Vasakult ülalt: petersell, münt, till, ahtalehine peiulill, koriander, koriandriseemned ja jahvatatud koriander, barbariss, estragon, kuivatatud aed-piparrohi, lambalääts. 

Sellist nalja pole küll varem olnud, et siia blogisse ilmub ühekorraga 9 järjestikust postitust. Küll ma nuputasin, kuidas seda asja paremini ja lugejale mugavamalt korraldada, aga no ei mõelnudki midagi paremat välja. See postitus siin on aga lihtsalt kõiki neid viimaseid gruusia köögi teemalisi postitusi kokkuvõttev kirjatükikene.

Ei teagi, kas on see mingi geneetiline omapära või lihtsalt maitse-eelistustega seotud, aga gruusia köögi maitsed on minu jaoks lihtsalt vastupandamatud. Uhmris üheskoos purustatud küüslauk, koriander ja Kreeka pähklid... ainuüksi see lõhn ajab hulluks.
Gruusia toitude ise tegemisega puutusin esimest korda põhjalikumalt kokku poolteist aastat tagasi Toiduakadeemias toimunud Nami-Nami Gruusia õhtul. Seal läbiproovitud toite olen hiljem kodus mitmeid kordi järele teinud ja isu ei rauge:)

Alustades köögitoimetajana ajakirjas "Tiiu", valisin esimese numbri rahvusköögi rubriigi staariks loomulikult oma suure lemmiku Gruusia. Seda lugu koostada, peenralt ürte valida (oli augustikuu), süüa teha, pildistada oli tõeline rõõm! See Gruusia teema oli ka üldse kõige esimene lugu, mida ma köögitoimetajana ajakirja tegin, nii et minu jaoks suure tähendusega.

Loomulikult ei hakka ma siin Tiius ilmunud loost kopipeisti tegema, aga retseptid panen küll kirja!
Kui on soov teha lauale midagi gruusiapärast või kasvõi katta terve suupistelaud, selline nagu alloleval pildil, valige lihtsalt kõrvalt teemadest "köök: gruusia" ja kõik retseptid on järjest teie ees.
Või klikake siinsamas järgmise foto all olevatele linkidele.

Hatšapuri ehk mõnus pirukas Suluguni juustuga
Tkemali, kaste hapudest ploomidest
Pommuhautis ehk adžapsandali
Gruusia lihapallid ehk abhazura
Azelila ehk munasalat Kreeka pähklitega
Peedisalat küüslaugu ja Kreeka pähklitega ehk charklis mhali
Oad ürtidega ehk lobio mtsvanilit
Pähkli-meemaiustus ehk gozinaki
Kõik retseptid peale tkemali on pärit Nami-Nami koolituselt.

Kreeka pähkli-mee maiustused ehk gozinaki

Magustoidud ei ole Gruusias kuigi tavapärased. Pole ka midagi imestada: kohalikud värsked puuviljad on paremad kui ükskõik mis kook või komm. Pidupäevadel tehakse siiski ka uhkeid kooke ja suussulavaid maiustusi. Gozinaki on seal traditsiooniline aastavahetuse maiustus, aga nii head asja ei saa ju lubada endale vaid kord aastas.

500 g hakitud Kreeka pähkleid
250 g mett
neutraalise maitsega õli ahjuplaadi määrimiseks

Rösti pähkleid 170-kraadises ahjus umbes 10 minutit, siis haki jämedalt.
Kuumuta mesi sügavas potis keemiseni. Siis tõsta pott tulelt ja lase maha rahuneda. Kuumuta uuesti keemiseni, lase jälle rahuneda. Tee nii 2-3 korda.
Sega juurde pähklid ja kuumuta keskmisel kuumusel 8 kuni10 minutit pidevalt segades, kuni segu pakseneb.
Vooderda ahjupann küpsetuspaberiga, määri see kergelt õliga kokku.
Kalla peale mee-pähklisegu, silu pealt ühtlaseks (segu peaks olema umbes 1 cm paksune).



Lase jahtuda ja taheneda, siis lõika väikesteks rombideks või ruutudeks.

Retsept ilmus ajakirjas Tiiu, oktoober 2011
Allikas: Nami-Nami

Hatšapuri

Hatšapuri.... superpirukas! Gruusias kuulub see kohustusliku osana nii argipäeva- kui pidulauale. Seda tehakse seal matsonist, mis on väga sarnane jogurtiga. Selle asendamiseks sobib meil hästi 20%-line hapukoor. Hatšapurit tehakse mõnel pool ka pärmitainast.
Hatšapuri suurde perre kuuluvad ka lobiani (täidiseks purustatud punased oad), kartopliani (kartulitäidisega), pkhlovani (kapsaga) ja kubdari (vürtsika hakklihaga). Oa- ja hakklihaga hatšapurisid teeb ka Georgia Pagar. Loodan väga, et nende lett jääb uuenenud Sadama turule ikka alles.

Tainas:

250 g hapukoort
150 g sulatatud ja jahtunud võid
1 kergelt lahtiklopitud muna
350 g e umbes 6 dl nisujahu
noaotsatäis soola
0,5 tl söögisoodat

Täidis:

250 g jämedalt riivitud Suluguni juustu
1 muna
2 sl hapukoort
2 hakitud küüslauguküünt

muna määrimiseks

Sega hapukoor sulatatud võiga. Klopi juurde muna, siis lisa soola ja soodaga segatud jahu. Sõtku tainas läbi, pead saama üsna pehme taina.
Jaota tainas kaheks võrdse suurusega (ümaraks) tainalatakaks.
Riivi juust jämedalt, sega klopitud muna ja küüslauguga segatud hapukoorega. Pane täidis ühe tainalataka peale ja kata teise tainalatakaga. Määri servad munaga ning suru tainaservad kõvasti kinni. Torka kahvliga pealmisele tainalatakale mõni riburida auke.
Määri pealt munaga ja küpseta hatšapuri 220-kraadises ahjus kuldseks.

NB! Kui Suluguni ei ole,  võib asendada näiteks halloumi või brõnsaga või muu sõreda valge kõvemat tüüpi juustuga.

Retsept ilmus ajakirjas Tiiu, oktoober 2011
Allikas: Nami-Nami

Gruusia oasalat ehk lobio mtsvanilit

Oad on gruusia köögis väga tähtsad, neid kasutatakse palju. Sõna lobio tähistabki kõikvõimalikke oaroogi. Lihtne, kuid väga maitsev toit on lobio mtsvanilit ehk punased oad ürtidega.

250 g punaseid kuivatatud ube või
2 purki punaseid konservube (kidney beans)
vett ja soola ubade keetmiseks
Serveerimiseks:
6 sl oliiviõli
2 sl õuna- või veiniäädikat
1 tl uhmris peenestatud koriandriseemneid
2 kuni 3 dl hakitud värsket maitserohelist, nt
koriandrit
peterselli
basiilikut
tilli
soola
musta pipart

Pane punased oad eelmisel õhtul külma veega likku.
Järgmisel päeval nõruta ja loputa oad, pane värske veega potti, lisa teelusikatäis soola. Kuumuta keemiseni ning keeda tasasel tulel umbes tund aega, kuni oad on pehmed. Nõruta.
Sega veel soojade ubade hulka ülejäänud ained, maitsesta soola-pipraga.
Serveeri toasoojalt.

Kui kasutad konservube, siis nõruta ja loputa need enne maitseainete lisamist.

Retsept ilmus ajakirjas Tiiu, oktoober 2011.
Allikas: Nami-Nami

Gruusia peedisalat ehk charklis mhali. Küüslaugu, ürtide ja Kreeka pähklitega.

Sõna “mhali” tähistab gruusia köögis köögiviljapüreed, mille maitset täiendavad Kreeka pähklid ja eri ürdid. Mhalit võib teha spinatist, peedilehtedest, rediselehtedest, peedist nagu siinne versioon ja muudest köögiviljadest. Hea mhali saladus pidavat grusiinide järgi olema korralikus käsitsi valmistamises. Mhali peab olema hapukas, ent kindlasti mitte äädikane, nii et timmi maitset ettevaatlikult!

500 g peeti
100 g Kreeka pähkleid
3 kuni 4 küüslauguküünt
1 tl soola
1 dl hakitud värsket peterselli
1 dl hakitud värsket koriandrit
purustatud musta pipart
0,5 tl kuivatatud aed-piparrohtu
0,5 tl jahvatatud koriandriseemneid
2 kuni 3 tl valget veiniäädikat või õunaäädikat

Kui kasutad tooreid peete, siis keera pestud peedid fooliumisse ja küpseta 180-kraadises ahjus 1-1,5 tundi, kuni peedid on küpsed. Lase jahtuda, siis koori ja riivi peenelt.
Aga võid kasutada ka keedetud peeti. Siis lihtsalt riivi need.
Samal ajal pane Kreeka pähklid, küüslauguküüned ja sool uhmrisse ning tambi ühtlaseks pastaks (mõni väiksem tükk võib sisse jääda). Lisa hakitud koriander ja petersell ning uhmerda veel veidi.
Sega kausis riivitud peedid, küüslaugu-pähkli-ürdipasta ja ülejäänud ained. Äädikat lisa hästi ettevaatlikult. Äädika kogus sõltub peetide magususest.
Tõsta kaussi, lase 2 tundi jahedas maitsestuda.
Serveeri toatemperatuuril, garneeri ürtidega.

Retsept ilmus ajakirjas Tiiu, oktoober 2011
Allikas: Nami-Nami

Gruusia lihapallid ehk abhazura

Nagu nimigi ütleb, on tegu Abhaasiast pärit retseptiga. Lihapallidele hapukat  maitset andev barbariss kasvab meil parkides ja mõnedes aedades vast ka, punased piklikud marjad on ju kõigile tuttavad. Meil kasvas kukerpuu (see ongi barbariss) isegi lasteaia aias, mäletan siiani, kuidas käisime kasvataja eest salaja hapusid marju näppamas.
Originaalse retsepti järgi peaks lihapallid keerama võrkkelme sisse, mis hoiaks neid koos ning samal ajal annaks maitset. Võrkkelme kättesaadavusega on aga lood meil veel kehvakesed, st üldse pole teda. Õnneks maitsevad lihapallid head ka selleta. Lisandiks sobib suurepäraselt tkemali kaste.

800 g seguhakkliha (siga+veis)
1 hakitud sibulat
4 küüslauguküünt
0.5 tl Cayenne'i pipart
0.5 tl jahvatatud musta pipart
0.5 tl jahvatatud koriandriseemneid
0.5 tl jahvatatud lambaläätse seemneid, saab Piprapoest
0.5 tl kuivatatud aed-piparrohtu, kättesaadavus sama, mis eelmisel:)
2 tl soola
2 sl jahvatatud kukerpuumarju (“barbariss”) või
sumahhi. Nii üht kui teist saab ka Piprapoest.

Serveerimiseks:
tkemali-kastet

Sega kõik komponendid hoolikalt, parim on seda teha käte abil, sest lusikaga segades ei jagune maitseained ühtlaselt.

Küpseta pallid 200-kraadises ahjus küpseks, selleks kulub umbes 20 minutit.

Retsept ilmus ajakirjas Tiiu, oktoober 2011
Allikas Nami-Nami

Adžapsandali ehk pommuhautis Gruusia moodi

See roog läheb samasse "patta", kus ka Prantsuse ratatouille ja Itaalia caponata. Kreekas ja Araabimaades tehakse samuti palju taolisi pommuhautisi. Adžapsandalis (lahe nimi, onju!) on lisaks sees kartuleid ja ürtidest huvitav kooslus till-koriander-petersell-basiilik. Väga mõnus toit! Sobib söömiseks soojalt, mulle melldib kõige rohkem toatemperatuuril.

2 kuni 3 pommut e baklažaani (umbes 1 kg)
2 suurt kartulit
2 sl õli
1 keskmise suurusega sibulat
1 rohelist paprikat
4 kuni 5 küüslauguküünt
500 g tomatipüreed (nn passata)
1 tl soola
1 tl suhkrut
3 sl hakitud värsket tilli
3 sl hakitud värsket koriandrit
3 sl hakitud värsket peterselli
3 sl hakitud värsket basiilikut
1 tl paprikapulbrit
0.5 tl Cayenne'i pipart
purustatud musta pipart

Tee pommule kahvliga mõned augud sisse. Pane ahjupannile ning küpseta 200-kraadises ahjus umbes 45 minutit, kuni pommu on pehme. Lase jahtuda, siis koori ning lõika pommu suurteks kuubikuteks.
Koori samal ajal kartulid ning keeda soolaga maitsestatud vees pehmeks. Lase jahtuda, siis lõika suurteks kuubikuteks.
Kuumuta potis õli, lisa sibul ja paprikakuubikud ning hauta umbes 7-8 minuti, kuni sibul hakkab pehmenema.
Lisa küüslauk ning kuumuta veel paar minutit.
Lisa tomatipüree, maitsesta soola-suhkruga. Kuumuta umbes 10 minutit, kuni tomatikaste pakseneb veidi.
Lisa roale pommu- ja kartulikuubikud, seejärel hakitud maitseroheline, paprikapulber, Cayenne’i ja must pipar. Sega läbi ja lase veel 5 minutit haududa.

Retsept ilmus ajakirjas Tiiu, oktoober 2011
Allikas: Nami-Nami

Azelila ehk Gruusia munasalat Kreeka pähklite ja ürtidega

Salati nimi tuleb gruusiakeelsest sõnast “segama”. Munasalatit võib serveerida ka väikestel röstsaiadel, nii me tegime Nami-Nami gruusia köögi õhtul ja oli väga maitsev. Kui soovid veel särtsakamat salatit, sega hulka 1 sl adžikat.

4 suurt muna
4 sl pehmet võid
4 sl jahvatatud (uhmris peenestatud) Kreeka pähkleid
2 sl hakitud värsket tilli
2 sl hakitud värsket koriandrit
2 sl hakitud värskeid sibulapealseid (valget osa)
noaotsatäis soola

Kaunistuseks:
granaatõuna seemneid

Keeda munad kõvaks, jahuta külma vee all, koori. Suru munad kahvliga katki, sega pehme võiga.
Sega juurde hakitud ürdid ja Kreeka pähklid, maitsesta soolaga.
Tõsta kaussi, kaunista granaatõunaseemnetega.

Retsept ilmus ajakirjas Tiiu, oktoober 2011.
Allikas: Nami-Nami

Tkemali, särtsakas Gruusia ploomikaste

Tkemali on hapukas-vürtsikas ploomikaste. Hapud, mõrkjad, teravad ja soolased maitsed üheskoos on kui äratus uinunud maitsemeeltele. Sobib suurepäraselt kõigi Gruusia liharoogade juurde ning kuulub sageli ka hartšo koostisesse. Tkemali valmistatakse alõtšadest, aga neid kasvatatakse meil vähe. Täitsa ok on kasutada hapukaid poolküpseid ploome.

1 kg alõtšasid või hapusid poolküpseid ploome
8 küüslauguküünt
1 tl terveid koriandriseemneid
1 dl vett
3 sl hakitud tilli
3 sl hakitud koriandrilehti
3 sl hakitud münti
1 tl Cayenne’i pipart
2 sl suhkrut
1 tl soola

Poolita ploomid, eemalda kivid. Pane koos veega potti ja hauta 15 minutit, kuni ploomid on pehmed. Lisa küüslauk ja koriandriseemned ning püreesta (näiteks saumikseriga). Vala püree potti tagasi ja keeda kaaneta umbes 5 minutit, kuni segu pakseneb veidi.
Lisa ürdid ja maitseained. Sega läbi ja tõsta kaste pliidilt.
Jahuta ja hoia külmkapis. Pikemaajaliseks säilitamiseks vala kuumalt steriliseeritud purkidesse ja kaaneta õhukindlalt.

Retsept ilmus ajakirjas Tiiu, oktoober 2011

Estragoniga kana, lihtne ja väga maitsev panniroog

"Kirjuta üles, mis sa sinna panid ja palunpalunpalun, tee järgmine kord täpselt niisamuti!", nõuti pärast viimse kui kanakondi puhtakslimpsimist. Aga palun, kirja pandud see kõik nüüd saab! Fotod, need on täpselt sellised nagu ühel pimedal novembriõhtul koduses lambivalguses olla saavadki. Aga ega roog seepärast kehv pole, et pildid nigelad! See, mida estragon, hää vorst ja õun üheskoos ühe lihtlabase kanakesega teha suudavad, on imeline.
Kõige lihtsam ja mugavam on teha seda toitu pannil, mida sobib pista ka ahju. See tähendab, panni küljes ei saa olla plastmassjubinaid, mis võivad  ahjukuumuses lihtsalt ebaviisakalt käituda. Kui sellist panni pole, tuleb alustada toiduga pliidil panni peal ja valmis küpsetada ahjus kaaneta ahjuvormis.

• 1 sl võid ja 1 sl oliiviõli
• 6 naha ja kondiga kanakintsu
• u 100 g õhu käes kuivatatud sealihavorsti. Mitte valmisviilutatud, vaid ikka tervet juppi, kust saab ise parajaid tükke lõigata. Kasutasin Hispaania Elpozo Fuetec salaamit, sealt kulus selline 15cm-ne jupike. Vabalt võib olla ka chorizo. Lõika 3-4mm paksusteks viiludeks
• 1 suurem sibul, viilutatud
• 3 küüslauguküünt, noaseljaga lamedaks vajutataud ja hakitud
• 1 suurem porgand, tükeldatud
• 2 tl valget veiniäädikat
• 1 õun, puhastatud ja kuubikuteks lõigatud
• 2 tl kuivatatud estragoni
• u 300 ml kanapuljongit
• meresoola, värskelt jahvatatud musta pipart

Pane ahi 200 kraadi peale sooja. Kuumuta pannil õli ja või, lao sellesse ühe kihina kanatükid ja prae mõlemalt poolt kuldseks. Lisa vorstiviilud, sibul, küüslauk, porgand.  Maitsesta soola ja pipraga. Prae 5 minutit. Piserda peale veiniäädikas, lisa õunatükid ja estragon, sega läbi. Vala peale kanapuljong, nii et see kataks poole peale kanakintsusid  Tõsta pann ahju ja küpseta ilma kaaneta pool tundi.
Kes soovib, keedab juurde riisi. Puhas comfort food.

Keefirismuuti banaani ja maasikatega

Postitusi nagu see on aeg-ajalt tarvis teha kasvõi iseendalegi meeldetuletuseks, kui head on lihtsad ja igapäevased, ilma retseptis järge vedamata tehtavad asjad.
Smuuti on maitsev võimalus endale ja lastele hommikuti sisse joota tervislik klaasitäis piimatoodet, puuvilju ja marju veel pealekauba.

Meie pere lemmik:

3 dl keefiri
1 banaan
3 sl maasika-toormoosi või mõned külmutatud (suvel värsked) terved maasikad
0,5-1 sl mett

Kõik blenderisse ja minuti pärast on valmis 2 klaasitäit pehmeroosat uduste hommikute äratajat.

Vaata ka kliidega banaanikokteili.

Kõrvitsa-läätsesalat feta juustuga

Kui fetat poleks, sobiks see salat igati veganite päeva tähistamiseks. Vot just täna, 1. novembril, selline päev ongi!
Mis imeloom see vegan üldse siis on? Vegan on taimetoitlane, kes ei söö peale liha ka mune, piimatooteid ega mett. Vegani toidulauale kuuluvad hoopis köögiviljad, puuviljad ning marjad, pähklid, oad, herned, seened ning teraviljad ja muu ainult taimset päritolu toit.
Veganiks olemise põhjused on tavaliselt eetilised, usulised, keskkonnaalased või tervislikud. Minul enda tõekspidamiste ega tervisliku seisukorra juures ei ole ühtegi põhjust, et vegan olla. Ja kuidas saabki vegan olla inimene, kellel lähevad põlved nõrgaks ainuksi turuletis kauni lihatüki nägemisest.
Aga maitsvate köögiviljade ja muud taimset päritolu toiduainete vastu ei ole mul ka absoluutselt mitte midagi. Ja ammugi mitte veganite või ükskõik milliste eritoiduliste kodanike vastu.
Ja põhjuse söömiseks leiab ju alati, olgu see siis kasvõi veganite päev! Järgnev salat, nagu juba öeldud, pole vegan-toit, sest juust on piimatoode. Aga sügisene ja oma lihavabadusele vaatamata toitev on ta küll, maitsev ja tervislik pealekauba.

Tarvis läheb:

3 õhemat kõrvitsaviilu

1-2 sl oliiviõli

1 dl pruune läätsesid

3 dl vett

paar suurt peotäit (beebi)spinatilehti

100 g tükkideks murendatud feta juustu

soola, pipart

Salatikaste:

3 sl oliiviõli

1 sl valge veini äädikat

näpuotsaga soola

musta pipart

1 tl suhkrusiirupit või suhkrut

1 tl paprikapulbrit

Koori kõrvitsaviilud ja lõika väiksemateks tükkideks. Laota ühe kihina küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, nirista peale oliiviõli ja maitsesta soola ning pipraga. Küpseta 200 kraadi juures 20 kuni 25 minutit, kuni kõrvitsatükid on pehmed, aga ei lagune veel. Röstimise ajal keera kõrvitsatükke üks kord ümber. Jahuta.

Samal ajal valmista ette läätsed. Pese need sõelal. Vala keevasse vähese soolaga maitsestatud vette, keeda 20 minutit. Nõruta ja loputa külma veega. Nõruta taas ja jahuta täielikult. NB! Ära sega läätsesid keemise ajal ega loputades, nii ei lähe need pudruks.

Salatikastmeks pane kõik koostisained kaanega purki ja raputa hoogsalt, kuni need on omavahel korralikult segunenud.

Aseta spinatilehed suurde madalasse salatikaussi ja sega poole koguse salatikastmega. Laota spinatile jahtunud röstitud kõrvitsatükid, läätsed ja feta juust. Kõige peale nirista ülejäänud salatikaste.

Retsept ilmus ka ajakirjas "Tiiu", oktoober 2011.